Õppekäik Tallinnasse

Õppekäik Tallinnasse

Erleen Piir, Reile Juhanson, Mirjam Metsik, Rity-Marleen Ross.

Tere!

22. jaanuari hommikul kell 7.30 väljusime meie, 9.a ja 9.b klass, Tartust Miina Härma Gümnaasiumi eest bussiga Tallinnasse. Eelkõige läksime sinna ühiskonnaõpetuse tunniga seoses, kuid saime teada palju ka Eesti ajaloost, enamasti kunstiajaloost. Läksime Tallinnasse, et tutvuda Eesti valitsussüsteemiga ning Riigikogus kohtusime ka poliitiku Heljo Pikhofiga, kes rääkis meile lähemalt poliitikute tööst.

Meie koolis käivad igal aastal üheksandikud Riigikogus. Alguses oli plaanis minna neljapäeval, kuna siis toimuvad Riigikogus istungid, kuid kuna meil ei olnud võimalust sellel päeval minna, siis otsustasime minna reedel. Me ei näinud küll istungit, kuid saime palju huvitavat infot sealselt giidilt ja saime olla ajakirjanike rõdul, kuhu poleks istungi ajal pääsenud. Meie klassil oli erinevalt paralleelklassist veidi teine päevakava. Muidugi külastasid mõlemad klassid Riigikogu, kuid pärast seda läksid meie teed lahku. Meie külastasime Kadrioru lossi, nemad aga Stenbocki maja. Tagavaraplaaniks, juhul kui Kadrioru lossi ei oleks võimalik külastada olnud, oli Kumu.

Riigikokku jõudes pidime läbima turvakontrolli. Seejärel panime riided garderoobi ja meid võttis vastu giid, kes juhatas meid Toompea lossi maketi juurde. Saime teada, et see on vanim keskaegne linnus, mille ehitasid taanlased 13.sajandil. Igal hommikul kell 7.00 heisatakse lipp ja selle käigus võib kuulda Eesti hümni ja kell 22.00 see langetatakse jälle Eesti hümni saatel. Toompea loss sai enda nime alles 1970ndatel aastatel Katariina II valitsuse ajal. Riigikogu uue maja asukohaks valiti keskaegne konvendihoone, mille mahapõletatud varemed risustasid Toompea lossi õuepealset. Hoone projekteerisid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, mehed, kellest hiljem said Eesti silmapaistvaimad arhitektid. Riigikogu hoone kerkis 1920-1922 endise konvendihoone varemeile. Väljast traditsionalistlik ja seest ekspressionistlik ehitis on unikaalne parlamendihoone. Ruumikujundust läbivad kõikjal – trepikäsipuudel, seintel ja lae all –abstraktsed sakilised, enamasti kolmnurksed motiivid. Selline stiil oli võrdsuse ja demokraatia sümbol.

Pärast maketi juures peatumist läksime trepist üles ja astusime koridori, kus oli, nagu paljudes kohtades selles ehitises, kaarjas lagi. Seda võis näha mitmetes kohtades lossis, kuna vanasti elasid inimesed koobastes ja just koopa lage see kujutabki. Koridor teisel korrusel, kust sai minna ajakirjanike rõdule(pressirõdule) ja kus me seisime, oli väga eriline. Nimelt sai seal ühte nurka seisma minna ja kui teine inimene läks nurka mis asub diagonaalis, ja kui üks sosistas, kuulis teine seda väga selgelt, samal ajal kui need kes keskel seisid ei kuulnud nende juttu peaaegu üldse. Paljud meie klassist katsetasid seda, ja veendusid selle reaalsuses. Pärast seda sisenesime ajakirjanike rõdule Riigikogu saali, kus võtsime kohad sisse ja saime teha pilte. Kui pildid olid tehtud , rääkis giid meile lühidalt Riigikogu tööst ja saalist. Riigikogu on Eestis ühekojaline parlament, valimised on iga 4 aasta tagant. Meil tulevad järgmised valimised seega 06.03.2011. I Riigikogu koosseis astus kokku 1920. aasta 20.detsembril . 2007. aastal astus kokku XI Riigikogu. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Riigikogus on 101 liiget, kes on jagatud fraktsioonideks. Suurim on Reformierakond 32 liikmega. Seejärel Keskerakond 28 liikmega, IRL 19 liikmega, Sotsiaalerakond 10 liikmega ja nii Rahvaliit kui ka Rohelised mõlemad 6 saadikuga. Riigikogu istungid toimuvad esamspäevast neljapäevani. On võimalik korraldada ka erakorraliseid istungeid, kuid selle jaoks on vaja teatud arvult Riigikogu liikmeilt allkirju. Riigikogu esimees on Ene Ergma IRL-st, aseesimees Jüri Ratas Keskerakonnast. Kui presidenti pole riigis, juhatab riiki Riigikogu esimees. Presidendil pole kohutsust käia kõikidel istungitel, kuid ta peab olema kohal juhul kui istungil arutatakse militaarküsimusi, sümboolikat, panka või panga juhatust ja kui antakse ametivannet.
Pärast giidi juttu astus pressirõdule Sotsiaalerakonnast pärit Heljo Pikhof, kes rääkis meile lähemale oma tööst. Ta on Miina Härma Gümnaasiumi vilistlane. Heljo rääkis et töö poliitikuna ei ole üldse nii kerge kui paistab. Ta rääkis meile ühest peamisest probleemist, milleks on lastevaesus. Tema arvates peaks kõikidel lastel olema tagatud lasteaiakoht ja koolis kõik vajalik õppematerjal tasuta, et kõikidel oleks võimalik end harida. Laps ei pea ju kannatama seetõttu, et vanemate sissetulek pole õpinguteks piisavalt suur.

Kui olime kohtunud Heljo Pikhofiga, suundusime pressirõdult välja alumisele korrusele, võtsime oma riided garderoobist ja läksime bussi, et sõita Kadrioru lossi. Lossi jõudes pidime läbima range turvakontrolli, kus võeti sisse viie inimese kaupa, et ei tekiks mingeid probleeme. Turvakontrollist saime me kõik ilusti läbi ja astusime edasi järgmisse tuppa, kus ootas meid giid. Ta rääkis meile palju huvitavat Kadrioru lossist ja selle ajaloost. Palju oli juttu lossi kujundusest seestpoolt. Kadrioru loss on olnud presidendi elukohaks juba mitmeid aastaid. Esimene president , kes ennast seal sisse seadis, oli Konstantin Päts. Kui kõndisime mööda koridori, nägime seinal paljude Eesti tuntud meeste portreesid, nende hulgas ka Lennart Meri ja Konstantin Päts, kes on meile tuntud Eesti endiste presidentidena. Giid rääkis meile Konstantini kaelakeest, mis oli tehtud puhtast kullast ja kaetud teemantide ja rubiinidega ja mille otsas rippus Eesti vapp. Kee pidi kanduma presidendilt presidendile, kuid Vene väed varastasid selle meie riigilt ja see on siiani Venemaal. Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residendina. Hoone restaureeriti 1933-1934 ja 1938 valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Kadrioru administratiivhoone ja selle sisustus on üks tähtsamaid ja ilmekamaid Eesti 1930. aastate kunsti näiteid. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega.

Riiginõukogu saalis on tänaseni säilinud arhitekt Alar Kotli algupärane kujundus. Intarsias uksepealsed sümboliseerivad Eesti majandusharusid ja nende autoriks on Günther Reindorff. Saali seinu kattis kunagi Adamson-Ericu kavandatud ja Pärnu linavabrikus kootud leopardimustriga kreemikas linane damast. 2003. aastast ehib saali algse konkursi võidutöö järgi valminud vapivaip, mis kujutab Eesti tollaste maakondade vappe ja suurt Eesti Vabariigi vappi.

Peale Kadrioru lossis käiku läksime tagasi bussi ja buss viis meid kesklinna, kus oli meil umbes 1,5 tundi aega et käia söömas ja ringi vaadata. Me sõime lähimas Hesburgeris, kuna aega oli vähe. Pidi olema küll 2 tundi vaba aega, kuid kuna meil läks Kadrioru lossis natuke kauem aega, pidime leppima vähesema ajaga. Pärast söömist läksime Viru keskusesse, kus käisime mõnes poes ja siis oligi aeg otsas. Läksime tagasi bussi ja algas meie kojusõit Tartusse. Bussis oli enamustel väga lõbus nagu alati. Kõik rääkisid päevastest elamustest ja mõned pidasid nõu, mida teha õhtul. Tallinnast startisime umbes kell 16.30 ja jõudsime ka planeeritud ajaks koju, kell 19.00.

Üldiselt arvame, et ekskursioon oli väga hariv ja oli huvitav näha kõike oma silmaga, mida televiisorist oleme varem näinud. Arvame, et igaüks peaks elus korra Riigikogu külastama, kuna see on tõesti omamoodi elamus.

Lingid:
http://www.riigikogu.ee/
http://www.kadriorg.ee/